197 Marta Kondas

Olen Aravetel elanud ja töötanud alates 1.08.1983. Mulle on alati korda läinud, mis toimub minu ümber. Olen inimene, kes märkab kui miski viltu, ei toimi või vajab abi. Olen Kodukant Järvamaa juhatuse liige alates 2002. aastast, vahepeal 3 aastat olnud ka revident, valutan südant organisatsiooni enda kui ka Järvamaa külade eest. Püüan süstida optimismi vabatahtlikku tööd tegevatesse inimestesse.

Räpina Sovhoostehnikumi lõpetanuna on mul aiandusagronoomi kutse, aga ma ei ole agronoomina töötanud. 1978. aastal lõpetasin traktoristi kursused ja asusin töötama mehhanisaatorina, siis juba rehvitehnikuna, tehno hoole raamatupidajana, automajandi juhatajana ja käesoleval ajal töötan laohoidjana Aravete Agro AS-is. Viimasel  ajal olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi: rahvusvaheline projektijuhtimine, suhtlemiskoolitus, meeskonnatöö, arvutiõpetus, inglise keele algtase jne.

Olen Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Seltsi asutaja ja juhatuse esimees. 2009. aastal ehitasime külameede 3.2 toetusega Kangrumäele uue laululava ja grillinurga. Korraldame erinevaid sündmusi nagu näiteks vallajaanituli, suvetuur, õngitsemisvõistlused jne. Selts haldab Kangrumäe peo-ja puhkepaika. Olen korraldanud mitmeid erinevaid koolitusi külarahvale näiteks märgviltimine, kuivviltimine, akvarellijoonistamine, söemaal, savitööd, leivatuba, CV koostamine, suhtlemiskoolitused.

Juhin Aravete Anna korteriühistu toimetamisi. Meie elamu on komplekselt renoveeritud, tegemata on veel trepikojad, aga otsustasime teha maksimaalselt need tööd, mis kokkuhoidu annavad. Kulud on märgatavalt vähenenud. Elanikud on väga tänulikud.

Alates 2005. aasta valimistest olen Ambla Vallavolikogu liige. Enne seda olin kultuurikomisjoni liige. Volikogu töös olen püüdnud seista Aravete aleviku eest ja toetanud ka teisi külasid. Praegune vallavanem ütles kord, et ise oled süüdi, kui oled võtnud selle rolli, et iga külainimene võib sulle helistada ja kurta kui asjad pole nagu peaks. Aga ma olen püüdnud alati olla avatud kuulamaks ära inimeste mured ja kui see on vähegi minu võimuses lahendan olukorra ning pöördun kuhu vaja.  Olen olnud maaelukomisjoni liige ja komisjoni esimees, eelmisel perioodil olin ka revisjonikomisjoni liige. Sel perioodil revisjonikomisjoni esimees. Revisjonikomisjoni juhtimine ei ole kergete killast, selleks peab olema palju aega ja ka juriidilised teadmised, mida tuli raamatust otsida ning koolituselt omandada.

Mille eest seisan, kui volikogusse saan? Ikka Järva valla külade eest. Ka laste eest, et neil oleks samad võimalused kui linnalastel või veel paremad. Miks ma otsustasin kandideerida? Aga kui mina ei kandideeri, kes siis veel? Iga inimene, kes ei ole ümbritseva suhtes ükskõiksed, peaksid olema kandidaatide hulgas, et rahval oleks valida.

Mul on väga toetav pere: kolm tütart, seitse lapselast ja elukaaslane, kellega oleme koos juba 46 aastat.

Lõplik nimekiri

Täna esitasime Järva valla valimiskomisjonile alljärgneva valimisnimekirja. Meil on väga erinevate valdkondade esindajad kõigist seitsmest ühinevast omavalitsusest. Järgemööda tutvustame meie tublisid inimesi siinsamas blogis. Hoidke ennast kursis.

187	Arto Saar
188	Ants Välimäe
189	Anu Tommula
190	Elmar Luha
191	Ester Valdvee
192	Eveli Meibaum
193	Kaido Krause
194	Kaie Altmets
195	Krista Nelke
196	Kristjan Siiroja
197	Marta Kondas
198	Meelis Kaseväli
199	Meelis Mändla
200	Raivo Tamm
201	Riho Sepp
202	Siiri Tammiste
203	Silva Kärner
204	Tene Metsma
205	Tuve Kärner
206	Urmas Glase
207	Urmas Raaper
208	Ülle Jääger

191 Ester Valdvee

Mis seob Sind Järva vallaga?

Elan Albu kandis alates 1970. aastast. Albus sain kokku oma tulevase abikaasaga, kellega koos oleme rajanud oma kodu ja suureks kasvatanud kolm poega.

Mis haridust omate, mis tööd teete ning millega veel tegelete?

Oman metsanduslikku kõrgharidust ja olen töötanud peaaegu 12 aastat Tammsaare metskonnas. Praegu töötan Jänedal maaeluministeeriumi hallatavas Maamajanduse Infokeskuses maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonnas juhtivspetsialistina, kus minu peamisteks ülesanneteks on maaeluvõrgustiku ürituste ja hangete korraldamine. Olen end pidevalt täiendanud erinevatel täiendkoolitustel, millest mahukamad on olnud mitmed õigusalased (s.h riigihanked) koolitused, säästvat arengut toetava õppemetoodika koolitus ja vabaühenduste juhtide koolitus. Põhitöö kõrvalt olen jäänud hinge ja südamega loodusinimeseks. Kuulun Eesti ornitoloogiaühingusse ja Eesti orhideekaitse klubisse, olles juba kümme aastat ka klubi president. Oma loodusarmastust ja teadmisi loodusest olen jõudumööda rakendanud looduskeskkonna valdkonnas. Nii lepingulisena kui vabatahtlikuna olen teinud Eesti taimede ja lindude levikuatlast, kaitsealuste taimede seiret ja inventuure, kaitsealade kaitsekorralduskavasid, pärandkultuuri inventuuri, lindude punktloendust ning korraldanud loodusmatku ja linnulaulukoolitusi. Viimasel ajal olen südameasjaks võtnud ajaloo- ja kultuuripärandi jäädvustamise. Olin sel aastal Albu küla esmamainimise 735. aastapäeva tähistamiseks valminud trükise „Albu küla lood“ koostaja. Praegu kogume koos kohaliku haridus- ja kultuuriseltsiga Üksmüts materjale ja mälestusi mahuka Järva-Madise kihelkonna kogumiku esimese osa väljaandmiseks.

Kuidas olete seni omavalitsuste juhtimisega seotud olnud?

Olen töötanud peaaegu 16 aastat Albu vallasekretärina, olles ka kohaliku omavalituse taastamiseks  1989. aastal moodustatud Valdu Asutava Kogu liige. Alates 2002. aastast olen Albu vallavolikogu liige ning selle viimases koosseisus ka revisjonikomisjoni ja keskkonnakomisjoni esimees.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerin, kuna tunnen muret maa- ja külaelu säilimise pärast.

Seisan selle eest, et:

• ·         vallas oleksid elujõulised ja ühtehoidvad kogukonnad;
• ·         sotsiaalteenused võimaldaksid eakatel võimalikult kaua oma kodus toime tulla;
• ·         väärtustataks ja säilitataks paikkonna kultuuripärandit ja traditsioone;
•        säiliks puhas looduskeskkond.