Mis seob mind Järva vallaga?Olen juuripidi põline järvakas, selle üle uhke ning kodukandi patrioot. Täpsemalt olen pärit iidse Järvamaa südamest, Kareda kandist Esnast. Minu kodu asub kunagise Öötla mõisa maadel, kus minu esiisad alates Pärtlist elasid juba vähemalt kaheksa põlve enne mind. Arhiiviürikud lasevad isaliini pidi vaadata 17. sajandisse ning Öötla mõis oli ainus koht tänapäeva Eesti aladel, kus on pandud priinimeks Glase. Lisaks on minu suguvõsa juurte jämedamad harud Peetri, Koeru ja Järva-Jaani kihelkonnas ning minu armsal abikaasal Järva-Jaani ja Ambla kihelkonnas.
Milline haridus, mis tööd teen ja millega veel tegelen?
Olen kodus kasvanud laps. Tähed sain selgeks tänu vanematele ja vanaemadele juba ammu enne kooli. Põhihariduse sain Peetri koolist ja keskhariduse Paide 1. keskkoolist. Tartu Ülikoolis olen õppinud õigusteadust, ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning praegu õpin magistrantuuris kommunikatsioonijuhtimist. Lisaks otsustasin maailmas ärevuse kasvades anda oma isiklikud 2 protsenti riigikaitse hüvanguks ning õpin praegu ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses pataljoni staabiohvitseriks.
27 olen aastat töötanud ajakirjanikuna ja suhtekorraldajana ning praegu kannan hoolt maaeluministeeriumi avaliku kommunikatsiooni eest. Küllap teavad Järvamaa inimesed minu mõtteid pea juba neli aastat regulaarselt Järva Teatajas ilmuvatest kolumnistest.
Kuidas olen omavalitsuse tööga/juhtimisega seotud?
21 aastat tagasi kandideerisin sõpradega loodud valimisliidus Paide linnavolikogusse ning osalesin volikogu õiguskomisjoni töös. Aastatel 2005-2007 töötasin Paide linnavalitsuse avalike suhete nõunikuna. Seega tean üsna hästi omavalitsuse rolli ja toimimise põhimõtteid.
Miks kandideerin ja mille eest seisaksin, kui saaksin volikokku?
Olen oma arvamuslugudes nelja aasta vältel palju arutlenud riigi ja Järvamaa asjade üle ning läbi oma vaatevinkli pakkunud välja ideid, kuidas asjad ilmas võiksid paremad olla. Ajapikku aina sagedamini on hakanud mulle helistama tuttavad ja võõrad või võtavad tänaval nööbist kinni ja me räägime. Nendest juhuslikest jutuajamistest olen mõistnud, et inimesed usaldavad mulle oma muresid ja soovivad, et otsustajad neid kuulda võtaks ning omavalitsustes langetataks otsuseid, mis on läbi arutatud ja teenivad kogukonna huve. Samuti ootavad inimesed, et omavalitsus kehtestaks südimalt kogukondade autoriteedi keskvõimu ees.
Minu ettekujutuses pole vallavolikogu väljavalitud prohvetite klubi, vaid külade ja kogukondadega elavat kontakti hoidev rahvaesindus, mille liikmed jätavad oma isiklikud huvid üldiste huvide nimel tahaplaanile.
No comments:
Post a Comment